|
so:text
|
Pan Ryś ja pan Michaś lähenesid linnakesele, aga see pöörles nende ees, otsekui tahaks näidata kõiki oma võlusid ja vaatamisväärsusi, kallutades sõitjate poole kord ühte, kord teist kindlusetorni, kummardudes kord ühe, kord teise kirikutorniga, ja need kõik olid kaunistatud lendu tõusvate kukkede, greifide ja lohedega. Majade aknad helkisid loojuvas päikeses ja vilgutasid kord violetseid, kord punaseid, kord roosasid helke. Lahtiste akende taga lehvisid eesriided, katustel kerisid hilinenud korstnapühkijad kiirustades nööre kokku. Mustad läikivad silindrid peas, meenutasid nad tsirkuse mustkunstnikke töö juures. (et) |
