|
qkg:contextText
|
Kuid loodusel polnud sellega asja, ta ei teinud seda teadmagi. Nagu harilikult seisid kirikaia ääres raagus jalakad ja pärnad, valmistudes pungi paisutama, nagu harilikult rändasid taeva all pilverünkad, nagu harilikult nõtkus maagi raskete saabaste all. Pastor rääkis ühel kevadel saksa, teisel soome keelt, aga tuul tuli ikka põhjast ja häpistas põsenukke. Ning iga kord, kui tornikellad kõmisema hakkasid, tõusid hakid raagpesadest kirikukupli alt lendu ja tegid väikese ringi. (et) |
