|
qkg:contextText
|
Päeva auks olid koolid ja kõik ärid kinni, välja arvatud apteek muidugi. Vabrikutöölistelegi oli vaba päev antud. Tuli jõude olla, meenutada, ilmetul näol teeristmikel jõlkuda, lasilail istuda või kusagil piduliste selja taga tukerdada. Kuni pasunahääl, laulud ja aina valjenevad kõned lasipuud puhtaks ja teed tühjaks pühkisid. Aga ka jalga lasta polnud hea. Seevastu tuli otse taevani kuulutada, kui õiglane ja vankumatu kord nüüd maa peal valitses. Ju see pidi siis kostma kööktubades mõnd tulutut pisarat põetavate lesknaiste kõrvugi. (lk 18) (et) |
