|
qkg:contextText
|
Raimond viivitas vastamisega, ent oli näha, et see küsimus ei tulnud talle üllatusena. Küllap oli ta ise sama asja üle mõelnud. "Raske küsimus, Sofia." Sofia? Naine ei mäletanud, et ülemus oleks varem tema poole eesnime pidi pöördunud. "Ma arvan, et me ei peaks ennast süüdistama," jätkas Raimond mõtlikult. "Meie teeme oma tööd ning anname endast: parima. Me pole kõikvõimsad. See on elu, sinna ei saa midagi parata. Kui me ennast iga sarnase juhtumi puhul süüdi tunneks, oleksime varsti kasutud inimvared. Seda tööd tehes tuleb paratamatult arvestada, et kõike ei tohi hinge võtta." (lk 117) (et) |
