|
qkg:contextText
|
Mis minu märkustel viga on?" küsis proua Teil, kuid tema hääle summutas seitsmeaastane poiss, kes lõi kannad kokku, nii et klõpsus, ja röökis ühe läbilõikava "heil Hitleri" teise järel, õhutades sellega nooremat, viieaastast tüdrukut isevärki mängule: sülita juutide peale! Vanemate hurjutamine peatas selle, kuid proua Teil oli sügavalt vapustatud. Tema põhimõtted ei lubanud tal laste juuresolekul vanemaid kritiseerida. Seepärast hoolitses ta vaikides, et kõik saaksid kooki ja kohvi, silmitses lapsi tusase pilguga, vangutas pead ja andis mõista, et jutustused kaunist Saksamaast teda ei huvita. Aga õhtul enne lahkumist tõmbas ta Eriku kõrvale ja palus tal oma naisele öelda, et tema ei taha enam Saksamaast kuulda. Tema majas ei sülitata juutide peale ega karjuta heilhitlereid, tehku Erik see oma perele selgeks. Ka Lenet ei maksa natsismiga rohkem nakatada kui hädapärast vaja. Ta on küll riigisakslase laps, ent sellegipoolest tuleb teda kasvatada õiglaseks ja sallivaks inimeseks. (et) |
