|
qkg:contextText
|
Millest sa unistad, see täide läheb, Nadja, usu mind! Paku ka sina temale, tee oma töö. Ta valis välja sinu. Kas sa mäletad postkontorimutti? See olin mina. Tema saatis mu sinu järele. Mäletad seda eite? Kornil ütles, et Nadja on kõigeks valmis, tema kartma ei löö, tal on tarvis Vovaga lõppotsus teha. Nii et ära pabista. Sinul on pojaga raske, aga ka minu pojal on raske. Ilmaaegu tuli ta seekord, ilmaaegu, nii ta siis ootabki, kes ta ära saadab. Ise ta minna ei saa, ei ole ette nähtud, keegi peab aitama." (lk 61) (et) |
