|
qkg:contextText
|
Loomulikult mees. Samas rääkis ta temast alati kui naisest, kui oma hoidjatädist. See oli just hoidja, kes lubas talle tuua kuldseid täringuid, mille Alexis soostus ühe minu kuuli vastu välja vahetama, kui ma seda oleksin tahtnud, ja teine kord: “Näe... tädi jääb täna hiljaks... Loodan, et ta pole oma võtmeid ära kaotanud... Sa ju tead, ta kaotab alati kõik asjad ära... Ta räägib pidevalt, et ükspäev unustab ta veel oma pea juuksuri juurde või kaubamaja proovikabiini, ja siis ta naerab ning ütleb, et õnneks on tal olemas jalad. (et) |
