|
qkg:contextText
|
Nii on parem. Nii on parem, sest ma tean, mis ma võin. Aga kui ma selle ära teen, tunneksin ma end võib-olla süüdi. Praegu vaatan ma neile otsa ja kujutan ette. Tead, nad saavad aru. Ma arvan, et nad kardavad mind nüüd, ausõna. Nad ootasid, et ma püüan midagi ette võtta, kellelegi kaevata, aga midagi niisugust ei ole olnud — ja ometi vaatan ma neile otsa. Nüüd nad peavad minust lugu. Kui keegi muutubki häbematuks, siis vaatan ma talle otsa ja mõtlen: maasikamoos. Ja kui vaja, võib ära teha. Kõik on mul olemas. Ma võin... Ja võin veel praegugi... Ja pealegi ei olnud ma kindel, kas sa tuled." (lk 37) (et) |
