|
qkg:contextText
|
Ajajärgul, mil koostati Balti Eraseadus, oli vallaslapse seisund ühiskonnas üsna vilets. Teda koheldi kui paariat, nähti tas peaaegu kuritöö vilja. Ema pidi kirikus häbipingil istuma. Last ennast nimetati kantslist värdjaks, sohilapseks, patu viljaks. Säärases õhkkonnas ei võinud tekkida vallaslapsele õiglane õiguslik olukord. Abielulapse õigustest, näiteks kanda oma isa nime ja pärida ta varandust, ei tohtinud sel ajal vallaslaps osa saada. Mõne maa seaduse järgi oli vallaslapsel õigus nõuda oma isalt ülalpidamise raha, kuid ka see õigus oli piiratud, kui isa sai tõestada, et vallaslapse ema on kriitilisel ajajärgul seisnud veel mõne teise mehega intiimvahekorras. (et) |
