|
qkg:contextText
|
Peaaegu kõik olid temast kuulnud ja mulle jagati igasugust vastuolulist, kuid põnevat teavet: et ta on särav isiksus, et ta on petis, et tal pole akadeemilist kraadi, et ta oli neljakümnendatel aastatel tuntud intellektuaal ning Ezra Poundi ja T. S. Elioti sõber, et tema perekonna varandus oli tulnud osalusest soliidses erapangas, või vastupidi, majanduskriisi ajal ostetud panditud varast, et ta oli mingi sõja ajal mobilisatsioonist kõrvale hoidnud (kuigi kronoloogiliselt oli seda raske klappima saada), et tal oli sidemeid Vatikaniga, troonilt tõugatud Lähis-Ida kuningliku perekonnaga, Franco Hispaaniaga. Mil määral see kõik tõele vastas, oli muidugi võimatu öelda, aga mida rohkem ma temast kuulsin, seda enam ta mind köitis, ning ma hakkasin teda ja ta väikest õpilasterühma kolledži territooriumil silmas pidama. Neli poissi ja tüdruk, eemalt vaadates polnudki nad midagi nii erilist. Kuid lähemal uurimisel osutusid nad kütkestavaks kambaks — vähemalt minu jaoks, kes ma polnud kunagi midagi nende taolist näinud ja kellele tundus, et nad esindavad tervet rida põnevaid kirjanduslikke omadusi. (lk 16) (et) |
