|
qkg:contextText
|
Harjutasime püüdlikult ja Yeshua pakkus esimesena oma hinge teistele söödavaks, lausudes: "Kes tahab juua minu suust, sellest saab minutaoline. Õnnis on see lõvi, kelle inimene iial sööb, ning lõvi saab inimeseks." Aga meeleolu oli sellegipoolest rahutu ja ärev ning me ei saanud vodouni vaimu nähtavale. Põhjuseks oli see, et meie hulgas oli mees, kelle higi lehkas hirmu ja reetmise järele. Ja mina tundsin ta ära ja Yeshua tundis ta ära, aga siis oli juba hilja, sest ta oli jõudnud oma rästikuteo korda saata. (lk 118–119) (et) |
