|
qkg:contextText
|
Ta tõi rehatömbi ja jäi vaatama, mis sa sellest arvad, ja mis sellest arvata oligi? See polnud enam mingi noore naise reha, vaid paras ussitapmise nui. Sa oleksid võinud seda talle kohe öelda, kuid sa ei öelnud. Te vahetasite veel mõne heatahtlikult nögava lause, siis pidi ta tulele jäänud paja juurde ruttama. Sinu suhu sigines aga vile ja kuslapuised rehapulgad muutusid su pussi all nii siledaks, nagu nad juba ammugi polnud muutunud. Sa koppisid üle aia ulatatud vanale tobile pulgad sisse, aga kui selle perenaine taas aia taha ilmus, et näha, kui kaugel su tööjärg on, ulatasid sa vana reha kõrval ka uhiuue, väikese, kerge ja sileda varrega nagu kanni. Esialgu ei tahtnud ta seda palja aitäh eest vastu võtta, kui sa aga kinnitasid, et müümiseks pole sul küll aega rehasid teha, ütles ta rõõmsalt: (et) |
