qkg:contextText
|
Nüüd oli heategija surnud. Maiel ei olnud temast kahju, nagu polnud ka õiget rõõmugi. Rõõmu võib-olla oli, aga ta püüdis seda varjata, vähemalt vähendada, sest tegelikult ta ju Mimmit ei vihanud. Väljastpoolt vaadatuna oli neil isegi laitmatu läbisaamine. Ebamäärasus tuli seestpoolt — kas Maiest või Mimmist? — , igal juhul valgus see tubadesse laiali ja aitas Maies nimetut trotsi süvendada. Kaevas talle kanalit, kuhu võis iga hetk ninali lennata, nii et Maie oli pidevas häireseisundis. (lk 3) (et) |