|
qkg:contextText
|
Mets kutsus, meelitas üha kaugemale. Olles kord juhuslikult metsaservast eemale sattunud, leidis Juga end äkki ja ootamatult metsa lummusest. Just siis tuli Jugal kange tahtmine teada saada, mis seal on. Mis seal kaugemal on? See nii imelik tahtmine kütkestas Jugat täienisti ja Juga läks, astus üha edasi. Mets laotas pidulikult ta ees lahti oma annid ja nende nautimine oleks võinud teda küllastada tundide ja päevade viisi. Kuid alati jäi Jugasse tunne, et seal ees on veel midagi, ning Juga läks edasi, ettevaatlikult, hiilimisi. (lk 33) (et) |
