|
qkg:contextText
|
Kuid isegi konduktor oleks näpud imestusega suust pillanud, kui oleks Antsu mõtteid lugenud. Olid need ju sama ebatavalised nagu Ants ise ja tema olukord siin maailmas, kus kõik teised asusid kindlalt omal kohal, teadsid täpselt, kuhu nad kuulusid. Maailmas, kus olid nii tohutud klassivahed. Veel praegugi katsus Ants neid õieti mõista, neist aru saada ja võtta loomulikuna, nagu pärismaalased seda tegid. Sest siin vist peituski oluline sõlmiv side tema ja ümbruskonna vahel. Et viia ühte sisemist ja välist, hingelist ja praktilist. Et olla mentaalselt ühes klassis, füüsiliselt teises. Oled kodus ühes maailmas, tööl teises. Aga sidet Ants ei leidnud. Lõhe jäi. (lk 10) (et) |
