|
qkg:contextText
|
Kui ma olin noor folklorist, kutsuti ka mind parteisse. Mina ei läinud, sest mul ei olnud piisavalt optimismi ja head närvi. Juba oma isa tõttu ei tahtnud ma poliitikast midagi teada, mul ei olnud ka usku, et sellest midagi välja tuleb, et keegi saab positiivselt mõjutada meie elu ja asjade käiku. Minu abikaasa suutis käituda nii, et ei näita välja, mida mõtleb. Mina ei saa nii käituda, minust ei saaks ka iialgi head diplomaadi naist, sest ma ilmutan ikka kuidagi üsna selgesti oma suhtumist. Võimuvõitluses tulevad negatiivsed asjad eriti teravalt esile. Võib-olla oli valimisvõitlustes miinuseks, et mu abikaasa isegi ei kaitsnud ennast eriti, aga seda, et ta oleks saanud presidendiks räpase valimisvõitluse tulemusena, ei oleks ma ka mingil juhul tahtnud. Minule meeldib pealegi minu tavaline normaalne folkloristi roll rohkem. (et) |
