|
qkg:contextText
|
Jamoan oli väga viisakas ja muidu kena mees, sai hiljem printsi väga heaks sõbraks, nii et ta ealeski Jamoani vangide sekka ei saatnud, nagu seda harilikult tehti, kui orjad müüki või turule viidi, vaid hoidis teda omaenda õukonnas, kus teda miski muu vangisolemisega ei seostanud kui nimi, ja nii tugevalt kiindus Jamoan Oroolokosse, et ta enam kodumaale tagasi ei läinud; ning tuhande armastusest ja rüütellikkusest pajatava loo ja seikluse abil ravis ta printsi melanhooliat ja kuhtumist, mille kohta olen sageli kuulnud Oroonokot ütlemas, et need teda kindlasti tapnud oleks, kui poleks olnud vestlusi tema ja Aboani ja prantslasest õpetajaga, kes tal juba lapsepõlvest peale oli ja kellest ma juba varem olen rääkinud; see õpetaja oli imetlusväärselt tark mees, ning tarkuse ja harituse oli ta oma noorele õpilasele edasi andnud. Prantslane oli mingite ketserlike mõtete pärast omaenda riigist välja saadetud, ning ehkki ta ei olnud usklik inimene, oli ta imetlusväärselt kõrge moraaliga ja vapra vaimuga. (lk 30-31) (et) |
