|
qkg:contextText
|
Ja see karjatus tõukab mind kuidagi iseenesest vette. Ma lihtsalt //ei hüppa, vaid lausa lendan parve poole. Lennutunne on suurepärane ja nii ma hõljungi esimest korda vette pea ees. Teen järves kukerpalli, olen hetkeks kabuhirmul teadmatusest, kus on mudane põhi, kus taevas, õhk ja parv koos õega. Ajan veealuses pimeduses silmad pärani ja näen allpool helendust, mis peaks olema ülal. Ujun siiski vaistlikult valguse suunas, kuigi olen lämbumas pöörasest kahtlusest, et see helendus ei saa ometi olla õige helendus. Olen hiljem tihti ajanud segi suundi metsas, aga järves vaid see ainus kord. (et) |
