|
so:text
|
Ta manab tulevikuinimesi, kõiki neid proletaarsesse intelligentsi kuuluvaid noormehi puna- ja sinisärkidega pükste pääl, kes ringi käivad koltunud ning tuhmunud nägudega, et miks nende püüd on suunatud eeskätt leiva järele, aga mitte võimalikult täiusliku hariduse, kõrgema teaduse, kirjanduse ja kunsti järele, mis ei ole otseselt rakendatud töölisklassi algeliste vajaduste ja tema klassihuvide teenistusse. Vaimuloomingut ei saavat ju mitte seletada tulunduslike ja ühiskondlike oludega ega klassivõitlusega, vaid tulevat tunnustada täit loomingu vabadust. Loogiline järeldus: tööline pingutagu end üles "kõrge kunsti" mõistmiseni ja maitsmiseni. Suits väidabki siis, et poliitiline ja sotsiaalne uuestisünd ei ole võimalik ilma kultuurilise uuestisünnita. Koguni kustumata kirjaga ta tahab kirjutada kuulajate teadvusse, et isikuline kultuur on kogu inimesliku väärtustetoodangu tähtsamaid tegureid. (et) |
