|
so:text
|
Kuid nüüd see õde kisendab meie poole kogu selle kahju tõttu, mida oleme teinud, kui oleme vastutustundetult ära kasutanud talle Jumala poolt kingitud ande. Oleme hakanud nägema endid tema isandate ja peremeestena, kelle on õigus teda omatahtsi rüüstata. Meie patust haavatud südamete vägivaldsus peegeldub ka haigustes, mis on nähtavad nii maas, vees, õhus kui ka elusolendites. Seepärast ongi maa ise, koormatud ja ära laastatud, üks kõige hooletussejäetumaid ja väärkoheldumaid meie seas – ta “ägab sünnitusvaludes.” Oleme unustanud, et me ise oleme tema põrm – me kehad koosnevad ju tema elementidest, hingame tema õhku, ammutame tema vetest värskendust ja elu. (et) |
