|
so:text
|
See loengupidamine ikkagi väsitab. Teil ei ole sellest midagi, teie lamasite kogu see aeg, aga mina pidin püsti seisma ja sütitavalt kõnelema. Jalad väsivad ära, ma ei ole enam nii noor ka. Vanasti ma kõndisin ükskõik kui pikki vahemaid. Kui ma esimest korda koduõpetajaks läksin, kõndisin ma peaaegu tuhat versta maha, see on umbes sama palju kui siit Varssavisse. Ja see ei tundunud üldse raske. Aga nüüd? Seisan, pean loengu ära ja juba jäävad jalad kangeks. Ma peaks praegu minema ja Akadeemilise Musse ruumides suhtlema nende inimestega, neil on kindlasti küsimusi. Aga kui aus olla, siis pole suuremat tahtmist. Ma olen seda nii palju kordi teinud, ma tean täpselt kõike, mis seal juhtuma hakkab. Teie seevastu peaksite minema oma surnukuuri tagasi, aga assistenti ei ole. Ja ma ei tea, kus ta on. Küllap pole teil samuti mingit tahtmist minna. (et) |
