|
so:text
|
Ma mäletan väga hästi, et ma istusin öösel kodus oma arvuti ees ja tegin analüüse. Ma töötan tihti öösiti, eriti kui lapsed veel väiksemad olid. Ma vaatasin seda tohutu suurt andmestikku ja siis äkki lõi mulle värviliselt, niimoodi visuaalselt, silme ette: issand, siin on ju muster! See oli tõeline ahhaa-hetk minu jaoks. Nagu mingi pirn lööks peas põlema! Ma olin nii erutatud: ma näen, see on seal! Tegin öösel veel lisaanalüüse ja kohe hommikul kutsusin kolleegid kokku: teate, see on meil olemas! (et) |
