|
so:text
|
Just see oli muidugi Rachel Carsoni raamatu oluline sõnum: et pika elueaga mürgised ained, näiteks kloreeritud pestitsiidid, ei jää lihtsalt lahustunult keskkonda, kui nad mingil põhjusel sinna sattunud on. Nad hoopis liiguvad toiduahelas ülespoole ning akumuleeruvad – kontsentreeruvad – kindlalt ja kõigutamatult. Meritindist makrelli. Makrellist tuunikalasse. Tuunikalast inimesse. Aga nähtuse tegelikust põhjusest sain aru alles kolledžis ökoloogiat õppides. Bioakumulatsioon tuleneb kahest füüsikaseadusest, mille leiab enamiku loodusteaduste aluste õpikute esimestest peatükkidest: esiteks, mateeria ei teki ega kao, ja teiseks eelmisele vastandlik väide, et teatud kogus kasutatavat energiat läheb alati kaotsi, kui energia ühest tüübist teise muundub. (et) |
