|
so:text
|
On saabunud aasta 1917, revolutsiooni punased lained löövad kõrgelt ja haaravad kaasa ka luuletaja. Ta tunneb end uuesti nagu omas elemendis, hüüab au "Revolutsiooni vaimule", laulab uljasti vabaduse pulmast ja vabaduse tuljakut, heidab üldsuse ette mehiselt ründava "Internatsionaali" tõlke. Hulga aja takka ta ilmub jälle kodumaale, astub Eesti sotsialistide-revolutsionääride parteisse, algatab esimesena Eesti iseseisvuse mõtte ja seab partei ülesandel kokku märgukirja Eesti Töövabariik. See esitatakse jaanuari alul 1918 Eesti kohalikule enamusele valitsusele ja hiljem ka Venemaa võimumeestele. Suits katsub oma aadet veel propageerida ühel miitingul Oleviste kirikus – siis "Olevi rahvamaja" , kuid karjutakse enamlise kuulajaskonna poolt armutult maha. Eesti iseseisvuse mõte on siiski pandud liikuma, ja siin jäävad Suitsule kahtlemata ühe agarama algataja teened. (et) |
