|
so:text
|
Ajaloo uurimise objektiivsusest rääkides ei tohi unustada, et kaasaja ajaloo poliitilised alused ja põhijooned määrati 1945.–1946. aastal Nürnbergis. Õigluse ja moraali põhimõtted võitjariikides esimestel sõjajärgsetel aastatel lubasid vältida arutlusi NSV Liidu vastutuse üle agressiooni ettevalmistamisel ja sõjaroimades. Sellest ajast tänase päevani kehtib Euroopas ja maailmas kaks ajalookäsitust: üks võitjate ja teine kaotajate oma . Teise maailmasõja võitjate narratiiv on osutunud väga pikaealiseks ja visaks. Erilise innuga on selle küljes rippunud NSV Liit ja tema õigusjärglane ning juudid. Ida-Euroopa, sealhulgas Baltimaade ajalugu ei taha aga mahtuda selle ajaloolise tõe raamidesse. (et) |
