so:text
|
Flaubert ütles enda kohta, et ta on inimene-sulg, mina võin enda kohta öelda, et olen inimene-kõrv. Kui ma kõnnin tänaval ja minuni kanduvad mingid sõnad, fraasid, hõiked, mõtlen alati: kui palju romaane küll kaob jäljetult ajas. Pimeduses. On see inimelu osa - kõne - mida meil ei õnnestu kirjanduse jaoks vallutada. Me ei ole teda veel hinnanud, me ei ole temast hämmastuses ja vaimustuses. Minu on ta aga lummanud ja oma vangiks teinud. Ma armastan inimese juttu... Armastan üksikut inimhäält. See on mu suurim armastus ja kirg. (et) |