|
so:text
|
Ma mäletan: me istume külg külje kõrval pika laua otsas, mis seisab Thamesi ülemjooksul õitsval aasal. Valame teineteisele suhu šampanjat, hõigatakse tooste. Ma tean, et mind kadestatakse, ent kadedusega käsikäes käib tunnustus: me sobime teineteisega, oleme täiuslik paar. Vaatan, kuidas peen šampanjanire piki Becky kaela alla jookseb, kujutan ette, kuidas see tema täiuslike rindade vahele valgub. Naise silmad säravad. Loor on heidetud üle pea, tema taldriku kõrval lebavad orhideed. Nii õnnelik ei ole ma olnud pärast seda päeva, mil ma haiglas ärgates teadsin, et nüüd on mul kõige parem mälu maailmas. (et) |
