|
so:text
|
Käsitlemaks seda laadi kunsti, mis näib nõudvat eristust, mille hülgamist ma olen ärgitanud, on vaja "stilisatsiooni" mõistet või selle vastet. "Stilisatsioon" on kunstiteoses just nimelt siis, kui kunstnik teebki tolle mitte sugugi vältimatu eristuse mateeria ja maneeri, teema ja vormi vahel. Kui see juhtub, kui stiil ja aines on nõnda eristatud ehk siis üksteise vastu välja mängitud, võib õigusega kõnelda ainese käsitlemisest teatud stiilis. Pigem on reegliks loominguline väärkäsitlus. Sest kui kunstiainest tajutakse "ainevallana", siis hoomatakse seda ka ammendatavana. Ning kui teemasid peetakse ses ammendamisprotsessis juba üsna kaugele küündivaks, leiavad need üha ja üha enamat stiliseerimist. (et) |
