|
so:text
|
Minu vanemate kodus ei hoitud midagi luku taga ja ma ei kujutanud ette, et peaksin oma korteris midagi lukustama. Tiiu oli harjunud teise korraga — tema endised leivavanemad olid lukustanud kõik ja neil oli kõik arvel. Tiiu ise jutustas kord, kuidas perenaine käskis õhtusöögilauale muu toidu kõrval tuua sahvrist ka see pool viinivorstikesest, mis olevat jäänud lõunast järele. Tiiu ehmus, sest seda vorstiotsakest enam polnud, Tiiu oli selle söönud. "Mis teha — ei muud kui hammustasin ühe terve vorstikese pooleks, sõin rutuga ühe poole ära ja viisin pereemale soovitud pala," seletas Tiiu. (et) |
