|
so:text
|
Rahvakoolide inspektori ametikoht rajati alles hiljuti, ja paljud koolitöö praktikud, nagu parun Korf, nägid selles eesmärki — semstvot veel liigne kord kontrollida, tema õigusi kooliasjanduses piirata, nagu muide arvestas ka minister ise. Kuid kogu Venemaa oli neil aastail haaratud tulisusest õpetada rahvast, seda olid tulvil ajakirjad, sinnapoole pürgis elu ise ja samuti nagu iga inimene on noorest peast noor, on noor ka iga tegu oma alguses. Uued inspektorid, enamik neist, nägid oma kohustusi pigem ülesehitamises ja loomises kui ülevaatamises ja kontrollimises. Mida sa kontrollid, mida sa vaatad? Ääretu pimeduse, vaesuse ja harimatuse meri tulvas ümberringi, ja seda harimatust tuli vägisi valguse poole tirida. Ja abiks oli vaja välismaiste koolide eeskuju, alates kõige pisemast asjast, sellest, kuidas ehitada koolihoone, millega sisustada klassid, millest ja mis kujulistena teha koolipingid, — ühesõnaga, mitte kontrollimine, vaid tühja koha täitmine peaaegu uskumatult rasketes tingimustes, vastu talurahva enda tahet, — vaat, milline ülesanne seisis rahvakoolide inspektorite ees, ja nimelt nõnda mõistis oma kohust Ilja Nikolajevitš Üljanov. (et) |
