|
so:text
|
Scarlettil oli tõsi taga, sest ta ei talunud kunagi kaua kõnelust, mille peateemaks ei olnud tema ise. Ent oma jutu juurde ta naeratas, süvendades teadlikult põselohukesi ja pilgutades kiiresti tihedaid musti ripsmeid nagu liblikatiibu. Poisid olid hurmatud, nagu ta oligi tahtnud, ja palusid tüütamise pärast kähku vabandust. Nad ei pidanud temast selle huvipuuduse tõttu sugugi vähem. Ei, otse vastupidi. Sõda oli meeste, mitte naiste asi, ja nad pidasid tema suhtumist ta naiselikkuse tõenduseks. (et) |
