|
so:text
|
... mul oli karmilt keelatud enda valduses hoida nuga, kääre, niiti või midagi, millega aega saaksin viita. Kui viimaks mu meel vähehaaval rahunes, mõtlesin ma mõne näputöö ette võtta, ja kuna mul, nagu varem jutustatud, oli õmblusnõel, harutasin ma lahti oma öösärgi paelad. Need olid laiast ihukarva taftist. Siidiga tikkisin ma riidelapile, mis mul oli, pisikeste pistetega mitutsugu lillekesi. Kui see töö otsa lõppes, tõmbasin ma niite välja oma linast, sõlmisin kokku ja õmblesin sellega. Kui seegi lõppenud oli, ütles naine ühel päeval: "Mis te nüüd peale hakkate, kui see otsas on? (et) |
