|
so:text
|
Ma arvan, me kõik usume, et nahkhiired on võimelised kogema. Lõppude lõpuks on nad ikkagi imetajad, ja selles, et nad kogevad, pole rohkem kahtlust kui selles, et hiired või tuvid või vaalad kogevad. Ma valisin nahkhiired, mitte herilased või lestakalad, sest kui laskuda fülogeneetilisel puul liiga kaugele alla, kaob inimestel järk-järgult usk, et seal üldse leidub mingeid kogemusi. Nahkhiir on meile küll lähem sugulane kui teised mainitud liigid, kuid tema elutegevus ja sensoorne aparaat on meie omadest niivõrd erinevad, et probleem, mida ma silmas pean, on siin eriti reljeefne . Isegi ilma filosoofilist refleksiooni appi võtmata teab iga inimene, kes on veetnud teatud aja suletud ruumis koos erutatud nahkhiirega, mida tähendab kohtumine fundamentaalselt võõra eluvormiga. (et) |
