|
so:text
|
Ka Ida-Euroopa štetl on läinud, leekides hävinud, ja täpne mälestus sellest on säilinud üksnes jidišikeelses kirjanduses, mille see sünnitas ja mille kaudu ennast väljendas. Sel romaanide ja filmide štetlil, mis on tänapäeval saanud tuntuks paigus, millest mu vanavanemad polnud eales kuulnudki, sel lõbusal, südantsoojendaval, veetleval štetlil, kus viiuldajad katusel igavesti mängivad sentimentaalset muusikat, ei ole minu mäletamist mööda peaaegu mitte midagi ühist vaesuses virelevate armetute väikeste kogukondadega, kus juudid ennast vaevu elatasid, lohutades end lootusega, et mingil moel lähevad asjad ühel päeval paremuse poole, ning arvamusega, et nende viletsusel on mingi tähendus. (et) |
