|
so:text
|
Läksin ühel päeval Gaudenzide juurde, et Albertot näha või kuulda midagi temast. Arsti ei olnud kodus, oli ainult naine, kes pesi aknaid. Ma jäin sinna ja vaatasin pealt, kuidas ta nühkis aknaklaase, Ja ta seletas mulle, et kõigepealt tuleb akende pesemisel kasutada ajalehepaberit ja vette segatud tuhka ja seejärel hõõruda klaase aeglaselt villase riide tükiga, siis hakkavad aknad lausa hiilgama. Lõpuks ronis ta trepi pealt alla ja tegi mulle šokolaadi, kuid ei rääkinud midagi Albertost, ja ma läksin minema. (et) |
