|
so:text
|
Isegi too ainus konkreetne samm — ka otsus omamoodi — oli olnud täiesti emotsioonidest vaba. Vaid praktiline väljapääs võimatust olukorrast. Nagu vanade roomlaste ajal, kui stoikud elust lahkumist samadel põhjustel eelistasid kõigele muule. Roomas oli isegi seadus, et inimesed karistamata oma elu võisid lõpetada, kui nad "tüdinesid valust, haigusest või lihtsalt elust endast". Seneca, Sokrates jt. lõpetasid oma elu filosoofilise aplombiga, olid praktilised, kui iga muu lahendus puudus. (et) |
