so:text
|
Lõunavalla nooremand seisis pooltühjas suursaalis musta trooni kõrval kõrgendikul, seljas molveõite karva kleit, mida kaunistas peaaegu põlvini rippuvate tumepunaste siiditupsudega pronksvöö. Tema pikad tumedad juuksed oli kolme tihedasse patsi põimitud ja ta oli vaevunud kitkuma udemeid oma ülahuule kohal, kuigi õigupoolest oli Valdar nende vuntsikestega aja jooksul juba harjuda jõudnud ning need olid talle päris meeldinud. Ent sedasi nägi naine emandapatsidest hoolimata kuidagi ootamatult tütarlapselik välja. (et) |