|
so:text
|
Olen sageli näinud väga argu inimesi, kes endast arema närukaela ning hea ja vapra inimese seltsi sattudes asuvad hirmu pärast närukaela poolele; õigupoolest läheb nii alati, kui säärasesse olukorda juhtuvad harilikud inimesed, sest vapra ja heasoovliku teed on hästi teada ja lihtsad, nurjatu omad seevastu hämarad ja lõpmatult mitmekesised. Ja nagu igaüks teab, hirmutab tundmatu rohkem kui tuntu; ja kerge on hoiduda suuremeelsete kättemaksust, mida sul aitavad vältida seesama alatus ja hirm; ent ükski hirm ega alatus pole piisav, et hoida sind varjatud tagakiusamisest, kurjadest sepitsustest ega ka mitte otsestest hoopidest, mis tulevad alatult vaenlaselt. (et) |
