|
so:text
|
Ta ootas kaua, enne kui jälle rääkima hakkas, siis viimaks rääkis, väga armastavalt: tead, et nüüd on kõik läbi? Et siin asumaal ei saa sa enam iial mehele? Ma kehitan õlgu, ma naeran. Ma ütlen: mehele minna võin igal pool, kui tahan. Ema raputab pead. Ei. Ütleb: siin on kõik kõigil teada, siin sa enam ei saa. Ta vaatab mind ja ütleb unustamatud sõnad: sa meeldid neile? Ma vastan: just nimelt, meeldin sellegipoolest. Ja siis ta ütlebki: sa meeldid neile ka sellepärast, et oled see, kes sa oled. (et) |
