|
so:text
|
Ega Kann polnud antisemiit, ta oli selleks liiga hea südamega, et üldse mõnele "anti" olla. Kuid ma sain temast aru, kui jõudsin Riiga, oli tunne, et sattusin Palestiinasse. Igal pool aina juudid, börsi ees, kuhu Nikolai meid eriti juhatas, oli neid 100 protsenti. Kui olime teatris, juhtis Kann jälle meie tähelepanu nendele. Meil Eestis oli juute vähe, ka ei paistnud nad millegagi eriti silma, Riias oli vastupidi. Nad olid uhked, kärarikkad, naised ägasid ülitoredate riiete, nahkade ja ehete all. Jäi imelik mulje, lätlaste maa, kuid lätlased kaovad nende sekka ära. (et) |
