|
so:text
|
Jah, kui seda Gudrunit ei oleks! Aga võibolla ei olegi? Võibolla on ta surnud tuulerõugetesse, influentsasse, südamerabandusse? Võib-olla pole teda kunagi olemas olnudki, lõppude lõpuks, kust Johanna selle üldse on võtnud, et on olemas keegi Gudrun, kes nüüd tema isa nime kannab? Aga kui poleks seda Gudrunit, kes ei tarvitse üldse Gudrun olla, samahästi võib see olla Grete või Marta või ükskõik kes, jah, kui poleks seda ükskõik keda, keda Johanna miskipärast Gudruniks kujutleb, siis oleks Anton H. ju ammu sõjavangist tagasi tulnud, vaevalt et ta ilma uue naiseta võõrale maale oleks jäänud. Isal lihtsalt pidi olema uus naine, ja nüüd seisab Johanna seetõttu lahendamatu probleemi ees — mida emaga peale hakata? Ema ei tea ju ka veel, et isal uus naine on, Johanna pole seda emale öelnud, siis ka ei öelnud, kui ta veel väike oli, Johanna on peaaegu alati olnud tark laps. Aga nüüd on Johanna tarkus otsas. (et) |
