|
so:text
|
Hargula omakaitselased korraldasid Saksa sõduritele uhkeid vastuvõtte. Nad röökisid "Heil Hitler!", et kõrid kibedad. Voorid peatusidki veidikeseks ajaks. Hõiskajad kutsuti roomikmasinatele tankistidega vennastuma. Ja kõik, kes said käepigistuse osaliseks, olid nagu kõrvust tõstetud. Sakslastel olid ühes ka piltnikud ning propaganda ja agitatsiooni alal suured asjatundjad. Kuigi aleviku neiud ja noorukid sündmust parajalt kauguselt uudistasid, sattusid nad ajalehepiltidele. Enamikule jäi mõistatuseks, millal neid fotografeeriti. Alguses oldi ülimalt uhkedki, et hiljem aga, ajavoolus, kõike maapõhja manada. Siis oldi võõrsil, kodumaatud. Kuid see kõik seisis alles aimamatus kauguses ja neljakümne esimese aasta südasuvel sai Hargula alevik kohaks, kust paljud poisipõlvest väljakasvamata mehehakatised astusid vabatahtlikena Omakaitsesse. Nägusaid neide pakkus end abiteenistusse, alates haigepõetajatest ja lõpetades ümmardajatega sakslaste söögimajades või erakorterites. (et) |
