|
so:text
|
Ei iial head päeva, head õhtut, head uut aastat. Ei iial tänan. Ei iial sõnagi. Ei iial vajadusi sõnagi öelda. Kõik püsib paigal, kauge, tumm. Perekond on kivist, kivistunud läbitungimatuks, ligipääsmatuks. Iga päev püüame üksteist tappa, jah, tappa. Vähe, et me ei räägi, me ka ei vaata üksteist. Niipea kui teine näeb, ei tohi vaadata. Vaatamine tähendab ju teise vastu, teise suhtes huvi ilmutamist, tähendab ju langusi. Ükski vaadatav inimene pole pilku väärt. Pilk häbistab alati. Sõna "vestlus" on keelatud. Arvan, et see sõna väljendab siin kõige paremini häbi ja uhkust. Igasugune ühendus, olgu perekondlik või muu, on meil põlu all, on alandav. Meid seob põhimõtteline häbi elu ära elada. (et) |
