|
so:text
|
On küllalt ära kaalutud populaarse Postipapa hilisem pluss- ja miinusroll meie Tartu renessansis. Kui aga iga algus on "raske, ning polelinne", nagu ütleb Jannsen ise, siis selle raske alguse leidlik teokstegija ta oli. Ta tõi vaimupõllule talupoegliku töörühmamise, rajas meie ajakirjanduse suure energiaga, oma tervist säästmata, ohverdas käe kirjutusvõime. Ja last not least: ta andis rahvale tagasi tema elava, rikka keele, pärandi, mis tütre loomingus sai kunstipärase viimistluse. , lk 257 (et) |
