|
so:text
|
Ta oli natuke üle seitsme aasta, kui esmakordselt pääses metsast välja külasse. Teda viidi Sõõrule lambakarjaseks. Silmad imestusest ning heast meelest pärani, vahtis ta uusi kohti, pikka talumaja, lehmalauta, mis näis kodusest eluhoonest uhkemana, ja ilmatu suurt kahepoolsete väravatega küüni. Teda hämmastasid valgeks lubjatud tüvedega õunapuud, mis pidid sügisel punama õuntest, ja põllud, kus kartulivaod olid nii pikad, et andis nende lõppu joosta. Talle meeldisid kohe ka suured kriimupäised lambad ja pisikesed kruttis villaga talled, keda tal tuli kesal karjatada. Aga siiski kihasid ta riided paar nädalat täidest, nii valgetest ja teravatest nagu peeneks hõõrutud linaluud. (et) |
