|
so:text
|
Proua Blunt oli naine, kes oli õnnelikult üheainsa huvi — ainukire — võimsas haardes; teda huvitasid kõik mets- või koduloomad, peaasi, et ei oleks inimene. Proua Blunti elu on heli, pikk rahulolev ümin, inimese nurrumine, mis ei püüagi jäljendada mingisugust muusikat. Praeguses olukorras oli Ruby muidugi peaaegu kõikidele kade ja koju tagasi kiirustades mõtles ta, et on tõeline kingitus tahta midagi nii lihtsat ja kättesaadavat, nagu seda on loomad, pealegi kui keegi selle juures ei sega sel lihtsal põhjusel, et kõik lähedased on surnud. (et) |
