|
so:text
|
Gulagi ja ülejäänud Nõukogude Liidu elanikel oli palju muudki ühist peale kannatuste. Nii vangilaagrites kui mujal võis kohata samasugust lohakat töötegemist, samasuguseid kuritegelikult rumalaid bürokraate, samasugust korruptsiooni ja samasugust sünget hoolimatust inimelu suhtes. Selle raamatu valmimise ajal kirjeldasin ühele poolakast sõbrale tuftaa süsteemi, nõutud töönormidest möödaviilimist, mille Nõukogude vangid välja arendasid ja millest on ka mu raamatus juttu. Ta lausa huilgas naerust: "Sa arvad, et selle leiutasid vangid? Kogu Nõukogude blokis praktiseeriti tuftaad." Stalinlikus Nõukogude Liidus ei erinenud elu okastraadi taga elust väljaspool mitte põhimõtteliselt, vaid määra poolest. Võib-olla just sel põhjusel on Gulagi sageli kirjeldatud nõukogude süsteemi olemusliku väljendusena. Isegi vangilaagrite slängis ei nimetatud teisel pool okastraati olevat maailma mitte "vabaduseks", see oli lihtsalt bolšaja zona, suur tsoon, avaram ja mitte nii tappev kui laagrite "väike tsoon", aga mitte sugugi inimlikum — ja kindlasti mitte humaansem. (et) |
