|
so:text
|
Suur osa varasest camp’ist, mida Sontag kirjeldab, kasutas kujutlusvõimet marginaalse ja isegi põlatu muutmiseks glamuurseks ning muinasjutuliseks. Nii näiteks muutsid transvestiidid oma sunnitud eksiili balliks, mis sarnanes igati kõigile neile Hollywoodi ballidele, kuhu neid eales ei olnud kutsutud. Samad sõnad käivad Andy Warholi kohta. Maailma endaga camp’iretkele kaasa haaranud mees oli vagatsevate väikelinnade Ameerika põgenik, tema suveräänseks valduseks sai "tehas". Sontag pidas camp'i kaitsemehhanismiks massikultuuri banaalsuse, inetuse ja ülitõsiduse vastu. "Camp on moodne dändilikkus. Camp on vastus probleemile, kuidas olla dändi massikultuuri ajastul". Aga nüüd, ligikaudu kolmkümmend viis aastat hiljem, seisame silmitsi palju raskema probleemiga: kuidas olla tõeliselt kriitiline massicamp’i ajastul? (et) |
