|
so:text
|
Ma armastasin oma venda, nagu ma juba ütlesin, ja pidasin teda mõnikord elavaks pühakuks. Ma julgustasin teda palvetama ja mediteerima, nagu ütlesin, ning olin valmis teda preestriseisusse loovutama. Ja kui keegi oleks mulle rääkinud Arles'is või Lourdes'is elavast pühakust, kes näeb nägemusi, oleksin seda uskunud. Ma olin katoliiklane, ma uskusin pühakutesse. Süütasin kirikutes nende marmorkujude ees küünlaid, teadsin, kuidas nad välja näevad, teadsin nende sümboleid, nende nimesid. Kuid oma venda ma ei uskunud, ei saanud uskuda. Ma mitte ainult ei uskunud tema nägemusi mõiste "pühak" ei saanud tema kohta kehtida. Ja miks? Sest ta oli mu vend. Ta võis olla püha, äravalitud päris kindlasti, kuid Assisi Franciscus - seda mitte. Mitte m i n u vend. Minu vend ei saanud selline olla. See on isekus. Mõistad? (et) |
