|
so:text
|
Nad kogunesid rühmadena õpperuumidesse. Hämmastusega kuulas Algi asju, millest ta varem midagi polnud teadnud. Avatt on suur ümmargune kera. Miks paistab mõnikord kaks päikest, aga Ööajal pole kumbagi. Sel ajal, kui nad maa all on, sajab taevast valusat vett. Vallidena maapinnale langev vesi täidab kõik madalamad nõod, veetase madalikes tõuseb pidevalt, metsade keskmed ujutatakse üle. Päevaaja tardumusest ärkavad ellu arvutud lehtjad imiloomad inkurid, kes, puudelt alla langenud, haarduvad kehasse, et imada selle mahlu. (et) |
